Aymara
Ingeniería Textil yatintañ thakhinx yaqhip yatiqir waynanakax jaytxapxiwa, jilpachax tawaqunakakiw yatintasipki
Aymara Tupak Katari Jach’a yatiqañ uta, Ingeniería Textil uka yatintañ thakhirux tawaqunakax (80%), waynanakasti (20%) ukhanirakiw mantanipxayätxa. Ukatx yaqhip yatiqir waynanakax jaytxapxiwa, amuyatax jupanakatakix sawuña, p’itaña ukax janjamakiw askikiti. Jupanakax yatiqir tawaqunak thiyanx mä tari, mä istalla, jan ukax mä chamrit lurasinx jisk’achatapkaspas ukhamaw uñjasipxi. Jupanakax “ciencias exactas” uka yatxatañ munapxi. Ukatwa, jichhax aka suxtïr tirsunx juk’a yatiqir waynanakak jikxatasxapxi. Julia Apaza Mamani ukat Zelma Mamani Mamani, Ingeniería Textil, Unibol “Aymara Tupak Katari” jach’a yatiqañ utan yatiqiripxiwa

Castellano
Los hombres abandonan ingeniería textil
Somos más mujeres (80%) que varones (20%) quienes ingresamos a la carrera de Ingeniería Textil de la Universidad Indígena Boliviana Aymara Túpak Katari. Y luego, algunos de ellos se van saliendo, pues parece que el enfoque práctico de tejer, por ejemplo, no les gusta. Se sienten humillados frente a las mujeres al tener que hacer un tari, una istalla, una chambrita para wawa (saquito para recién nacido)… Ellos quieren “ciencias exactas”. Por eso, ahora que estamos en sexto semestre, los varones son pocos. Julia Apaza Mamani y Zelma Mamani Mamani, estudiantes de ingeniería textil, Unibol TK

Estudiantes de ingeniería textil de la Unibol Túpak Katari. Foto: Carla Hannover.